Rein Kilgi firmade likvideerija Aivar Tõnisson nõuab Kilgi endistelt äripartneritelt miljonit eurot
ehk kuidas tagasiulatuvalt absurdseid nõudeid esitada ning nendega 10 aastat kohtuuksi kulutada.

​

Harju maakohus võttis mai alguses menetlusse määruskaebuse, millega pankrotis OÜ Papivabrik omanik ja juhatuse liige Aivar Tõnisson palub tühistada märtsi alguses kinnitatud kompromissi ning jätkata protsessi, milles Papivabriku pankrotihaldur Rein Vaiksaar hageb kahe Papivabriku ENDISE osaniku vastu, nõudes neilt ligi 1 miljon €. Kolmas Papivabriku endine omanik Rein Kilk on kostjate hulka ei kuulu, kuna peab ennast kahjukannatajaks. Riigilõivu määruskaebuse esitamise eest tasus Lõuna Varahaldus OÜ.

Mis firma oli Papivabrik OÜ ja miks arvab Tõnisson, et tal on kahe endise osaniku vastu ligi miljoni € suurune nõue? Aivar Tõnisson on tuntud kui Rein Kilgi probleemsete firmade likvideerija, Lõuna Varahaldust juhivad Rein Kilgi usaldusisikud ja varade haldajad Kaspar Kokk ja Peeter Kukk. Lühidalt kokku võttes on OÜ Papivabrik lugu järgmine.
OÜ Papivabrik asutati 2001. aastal tollase minimaalse osakapitaliga ja selle osanikeks olid Rein Kilk (14 000 eek), Erliko Parisalu (13 000 eek) ja Tarmo Teeväli (13 000 eek). Firma eesmärgiks oli omandada ja müüa edasi kinnisvara, millest peamise, Filtri tee 18 asuva maatüki müügi ümber käivad ka tänaseni kestva kohtulahingu peamised vaidlused. Asjade käik oli selline.

1. Filtri tee 18 maatükk jõudis Papivabrik OÜ omandisse 2001. aastal suurema erastamisprotsessi tulemusel. Maatükk oli tegelikult mõnevõrra probleemne, kuna sellel oli märkimisväärne reostus ning enne millegi ehitamist oleks tulnud teha üsnagi kulukaid puhastustöid. Keskkonnauuringuid tol hetkel aga veel tehtud ei olnud.
 

2. 2002. aasta märtsis müüdi maatükk edasi firmale Koger & Partnerid, müügi kohta tegid otsuse firma osanikud koos, mille kohta on olemas ka osanike otsus. Müügihinnaks oli 15,5 miljonit eek. Uus omanik tegi krundile detailplaneeringu ja keskkonnauuringu, kuid rahapuuduse tõttu ehitama ei hakanud.
 

3. Et endine omanik oleks  maatüki pealt pidanud maksma poole aasta maamaksu, ca 200 000 eek, otsustati Papivabrik OÜ likvideerida ja maks maksmata jätta. Seniste osanike vastutusest vabastamiseks müüdi firma Aivar Tõnissonile, kes sai likvideerimiskuludeks ka 20 000 eek. Tõnissonile müümise hetkel oli firma puhas, mingeid võlgu üleval ei olnud, vara ei olnud, majandustegevust ei toimunud.
 

4. Et maatüki uus omanik ehitama ei suutnud hakata, müüs ta Filtri tee 18 krundi varsti edasi Sylvesteri puidutööstuse omanikele. Krunti oli väärtustatud detailplaneeringu ja keskkonnauuringu tegemisega ning et oli buumiaeg, oli hind tõusnud 25 miljoni kroonini. Rein Kilk aga arvas seepeale, et kunagi Papivabriku poolt müüdud maatükk on ära antud liiga odavalt ja otsustas kelleltki kas raha juurde nõuda või krundi tagasi võtta.
 

5. Rein Kilgile lähedalseisva maakleri abiga tekkis hindamisakt, mis määras Filtri tee 18 hinnaks ca 30 miljonit eek. Aivar Tõnisson proovis algatada kriminaalasja, mille sisuks oli absurdne väide, et maatükk on ühelt osanikult Rein Kilgilt välja petetud ja müüdud teiste osanike poolt Rein Kilgi teadmata maha. Viimased olevat saanud tehingu eest 200 000 eek altkäemaksu. Menetlusse seda asja ei võetud, kuid süüdistatavatel oli jama üksjagu, tuli käia uurija juures ja vaielda hagi tagamiseks arestitud varade üle. 
 

6. 2005. aastal hakkas Papivabrik OÜ, nagu varem planeeritud, pankrotti minema. Paari aastaga oli ilma majandustegevuseta ja varata firmale tekkinud lisaks maksuameti maamaksu nõudele ja viivistele veel 13 miljoni eek ulatuses uusi kohustusi. Ametisse määrati pankrotihaldur, kes hakkas esimese asjana Sylvesteri meestelt Filtri tee 18 maatükki tagasi nõudma. Muidugi ei võetud seda nõuet menetlusse, kuna müük oli toimunud läbi mitme vahendaja. Siis prooviti esitada nõuet firma Koger & Partnerid vastu, väites, et kinnistu müüdi alla omahinna, kuid ka selle nõudega jäädi kaotajaks kõigis kolmes kohtuinstantsis.

7. Seejärel alustas pankrotihaldur hagemist firma Papivabrik OÜ KÕIGI ENDISTE osanike suhtes, väites, et firmale tekitati kinnistu omahinnast odavama müügiga kahju. Oli tekkinud ka uus hindamisakt, mis hindas kinnistu müügihetke väärtuse 1 miljon krooni tehingu hinnast suuremaks ehk ca 16,5 miljonit eek. Rein Kilk teatas, et tema on selles asjas kahjukannataja ning kohtusse ei ilmunud. 2007 tuligi esimese astme kohtuotsus, mis nõudis, et Papivabrik OÜ endised osanikud peavad kolmekesi hüvitama 1 miljon eek, mille võrra kinnistu justnagu müüdi hindamisaktist odavamalt. Kohtuotsus ei selgitanud, kuidas peaks hüvitise maksmine toimuma olukorras, kus reaalsed kahju kannatajad olid needsamad OÜ osanikud ise, kellelt hüvitis välja nõuti.  Teises ja kolmandas kohtuastmes see otsus muidugi tühistati.
 

8. Papivabrik OÜ pankrotiprotsess aga jätkus. Pärast Tarmo Teeväli tsiviilkohtukaebust küsimusega, et kuidas suutis uus osaühingu omanik Tõnisson paari aastaga ilma reaalse majandustegevuseta tekitada firmale 13 miljoni eek ulatuses võlgu, need nõuded võlausaldajate hulgast kadusid. Reaalsetest kohustustest jäi alles vaid maksuameti maamaksunõue koos viivistega. Küll aga jäi üles absurdne väide, et Papivabrik OÜ uuele omanikule Aivar Tõnissonile on tekitatud 15 miljoni eek ulatuses kahju, kuna tema poolt ostetud OÜ on ENNE tema omandisse jõudmist müünud hindamisakti järgi 30 miljonit maksva kinnistu 15,5 miljoniga. Seda väidetavat kahju nõutakse sisse OÜ Papivabrik KAHELT varasemalt osanikult, Parisalult ja Teevälilt, kuna kolmas osanik Rein Kilk teatas, et tema ei puutu asjasse, tema ei tegelenud majandustegevusega ja on selles asjas hoopis kannataja.
 

9. Seejärel jäi pankrotiprotsess mõneks aastaks seisma, kuna Tõnissoni esindavad advokaadid ei leidnud enam võimalust kohtuistungiteks kohale ilmuda. Kas ja kui palju on  see seotud Rein Kilgi advokaatidele maksmata jätmisega, ei ole avalikest allikatest võimalik teada saada.
 

10. 2013. aasta alguses aga sõlmiti osapoolte vahel kokkulepe, mille sisuks oli pankrotiprotsessi lõpetamine ja koos sellega kõikidest vaidlusalustest nõuetest loobumine.
 

11. Viimase uudisena aga esitas Aivar Tõnisson lisas toodud määruskaebuse ning jätkab firma KAHELT endiselt osanikult „talle tekitatud kahju hüvitamise nõudmist“. Ehk 14,5 miljonit eek, mille võrra „hindamisaktist odavamalt“ Filtri tee 18 krunt 11 aastat tagasi müüdi. Kuigi müük toimus ammu enne Tõnissoni saamist firma omanikuks, kuigi müük toimus toonaste osanike otsuse alusel ning tookordsete turuhindade järgi. Riigilõivu 50 € määruskaebuse esitamise eest aga tasus firma Lõuna Varahaldus OÜ, mida juhivad Rein Kilgi endine väimees Kaspar Kokk ning mitmete Kilgi varade omanik Peeter Kukk. Kummalise kokkusattumisena muutus Rein Kilgile kuulunud varasem samanimeline firma OÜ-ks Green Window, mida juhib samuti Rein Kilgiga seotud Meelis Virro.



Absurdse kaebuse teksti ja riigilõivu maksekorraldusega saab tutvuda SIIN.